Nimi, mida sosistab tuul, sündinud õiest, mis õitseb vaid kord – kõrbe kuu all.


Unustatud oaasis iidses Araabias kasvas lill, nii haruldane, et see puhkes õide vaid kord elus – selle kroonlehti suudles tähtede valgus ja lõhna kandis öine tuul üle luidete. Sellel lillel polnud nime… kuni nüüd.

nufaar

/nuː-fɑːr/

نوفار

Nufaar on rohkem kui nimi — see on olemus. See räägib salapärast, taassünnist ja ilust, mis ületab aja. See haarab Ida õrna hinge ja muudab selle millekski unustamatuks.


Aroom. Hing. Lugu.